Suusataja elu 100 000 elanikuga "väikelinnas" — Team Haanja

Suusataja elu 100 000 elanikuga "väikelinnas"

Avaldatud: 25.01.2018
Pärnumaa esisuusataja Alvar Johannes Alev pühkis möödunud aasta augustis kodumaa tolmu jalgelt ja lendas ookeani taha USAsse mainekasse Colorado ülikooli, et aidata kool tippu.
Skaipisin sihikindla sportlasega ajal, mil meie telereis hakkas õige pea “Aktuaalne kaamera”. Teisel pool maakera oli alles hommik, ent Alevil juba päeva esimene trenn tehtud.

Tori vallast Jõesuu külast pärit suusataja selgitas, et USAsse minek polnud tema idee. “Aivar Rehemaa õde Jana tuli kunagi siia ülikooli ja jäi pärast abitreeneriks. Seejärel oli neil ülikooli tiimi vaja üht tugevat suusatajat ja nii nad mind kutsusidki,” rääkis Alev. “Tegelikult pidin juba eelmise aasta jaanuaris tulema, aga toona läks kiireks ja asi jäi sügise peale.”

Eestis Team Haanjasse kuuluv, kuid Jõulu suusaklubi eest võistlev suusataja asus õppima ja treenima Boulderis Colorado ülikoolis. “USA mõistes väikelinn, Eesti mõistes suur. Elanikke on veidi üle 100 000, kellest 30 000 on õpilased. Ülikool on pigem keskmisest kõrgemal tasemel,” arvab suusataja. Tulenevalt sellest, et Alev on 24aastane, ja Ameerika üliõpilaste spordiliidu NCAA reegleist on Jõesuu mehel võimalus kooli eest võistelda vaid sel hooajal.

Stipendiumilepingki sõlmiti aastane. “Esiti käis jutt, et saan tulla paariks aastaks, aga siin on kohalikul spordiliidul nii palju reegleid, et nad said mulle anda vaid aasta kooli esindamiseks. Hea seegi!” märkis Alev. Alev kutsuti USAsse ülikoolide meistrivõistluste pärast, mille Colorado ülikool võitis viimati 2015. aastal. Mõneaastane paus on sellele koolile juba küllalt pikk aeg. Kogu tiim keskendub võidukarika taas koju toomisele. Meistrivõistlused toimuvad märtsis ja kestavad kogu nädala. Võisteldakse nii murdmaa- kui mäesuusatamises. Pärast liidetakse tulemused.

“Tiimi kuulub kuus poissi ja kuus tüdrukut ning niisama palju mäesuusatajaid. Kokku 24 sportlast,” loetles eestlane. Praegu käivad regionaalvõistlused, mis on kvalifikatsioon NCAA meistrivõistlusteks. “Murdmaatiim on kogu aeg siin väga hea olnud, aga mäesuusatajad pisut ebastabiilsed,” ütles Alev naerdes. “Viimati murdmaaosa võitsime, aga mäesuusatajatel läks kehvasti ja tulime kokkuvõttes teiseks. Kuid neid võistlusi on mitu tulekul. Ühe juba võitsime. Asi on kontrolli all.”

Alev kiitis sealseid treeningutingimusi. Kui Eestis pidi ta tiimiga alatasa otsima, kuhu välismaale mägedesse treenima minna, siis USAs on ta juba viimased viis kuud elanud 1700 meetri kõrgusel merepinnast. “Võistleme siin isegi kõrgemal, kui Euroopas treeninud oleme. Mäed asuvad kohe linna kõrval. Saan joostes või rullikatega üle 2000 meetri peale minna. Kui oleme nädalavahetustel laagrisse või võistlustele läinud, on kõrgused küündinud ligikaudu 3000 meetrini merepinnast. Kõrgeim tipp, kus treeninud oleme, on isegi 4300 meetrit. Kõrgused on võrreldes Eestiga ikka müstilised,” tõdes Alev, kelle sõnutsi on kliimagi teistsugune. “Kogu aeg on mõnus ja hea treenida. Ei pea end sundima.” Treeningtunde koguneb Alevil kooli ja muude toimetuste pärast vähem kui Eestis, kuid intensiivsus on see-eest mitu korda suurem. “Eks mäestikus olegi teistmoodi treenida,” selgitas ta.

Kuna eestlane veedab USAs vaid aasta, ei ole ta õpingutel kindlat eriala valinud. Ainepunkte võtab nii palju, kui kohalik spordiliit nõuab, et võistlustel osaleda. “Minul on ses mõttes lihtne, et saan kõikide ainete vahel valida, mida tahan,” selgitas Alev ja kinnitas, et õppetöös läheb kõik hästi. Alev õpib sel semestril näiteks makroökonoomikat, geograafiat ja toitumist. “Olen väga rahul. Kahju, et kauemaks jääda ei saa. Enne tulekut teadsin, et saan siin vähemalt kaks aastat veeta, aga kolm nädalat enne Eestist äratulekut tuli teave, et aasta,” selgitas Alev, kelle kooliaasta lõpeb mais. Colorado ülikooli saaks ta põhimõtteliselt jääda, kuid siis tuleks õpingud oma taskust kinni maksta. “USAs on see väga-väga kallis, täiesti müstilised summad. Ainult õppemaks on ligikaudu 40 000 dollarit aastas. Elamine on samuti väga kallis. See, et mina saan aastakese siin olla, läheb neile väga kalliks maksma,” ütles suusataja naljatades.

Tulevaks hooajaks plaanib Alev kodumaale naasta ja sportimist jätkata. “Siiani olen Team Haanjaga koos treeninud, loodetavasti on järgmisel aastal samamoodi. Tuleb leida toetajad ja vahendid, et hooaeg ära teha – MMi aasta ju.”

Alevi prioriteet hooaja eel oli aidata ülikooli tiim NCAA meistriks, kuid ta pidas niisama oluliseks Pyeongchangi olümpiale saamist. Kui Alev soovinuks olümpiale otse pääseda, pidanuks ta MK-etapil sõitma 20 hulka. Seda on praegu suutnud kolm eestlast: Marko Kilp, Raido Ränkel ja Karel Tammjärv. Loodetakse, et paar kohta saadakse juurde. “Kuna mina MKdel ei käinud, olid Eesti meistrivõistlused järgmised katsevõistlused. See oli minu ainuke võimalus,” sedastas ta. Enne Eesti meistrivõistlusi teadis Alev, et meistritiitel annaks talle lootuse pääseda olümpiale. “See oli teatud tingimustel, aga oleks andnud mulle head šansid. Kindlalt ei saa midagi öelda, kuna nende kohtadega on keeruline. Seda kohtagi polnud tegelikult olemas: eeldati, et koht tekib,” selgitas Jõesuust pärit suusataja. Nii oligi meie suusamees 15 kilomeetri vabatehnika eraldistardis võidus kinni viimase vaheajapunktini, kus ta edestas Andreas Veerpalut üheksa sekundiga. Paraku tegi Veerpalu marulise lõpu ja edestas finišis Alevit 0,7 sekundiga. “Olin kogu aja selle nimel treeninud, et lähen võidan need eestikad ära, siis on minu poolt kõik tehtud. Kahjuks jäi 0,7 sekundit puudu,” nentis Alev. “Paras pettumus. Olin väga löödud. Aga vähemalt nägin, et ettevalmistus ikkagi toimis. Näitasin, et USA pole minu taset alla viinud.”

Artikkel ilmus 24. jaanuaril Pärnu Postimehes. Autor Märt Pilme loal avaldasime selle Team Haanja kodulehel täies mahus.